Kloogarannas

Jooksen randa

Keilas pole randa, niiet jooksen Klooga randa

Lõuna-Keila patrioot ja Üle raudtee sangar

Tüdruk jookseb järgi ja siis astub mulle kanda

Õnnetus ei hüüa tulles

Näoli kukun liivale

Jõuan siis kui kohal kõik ja ise olen viimane

Viskan kulli-kirja, kes läheb Treppoja poodi

Õlle järgi, sellejaoks ju Treppoja loodi

Poeletis üritan meenutada PIN'i

Müüja kutsub turvamehe, kõik me lähme kinni

Õnneks siiski mitte, meil on omad väiksed nõksud

Aga nüüd on nii, et kogu punt on Klooga rannas lõksus

Terve öö (tegelikult on iga kord sama)

Sest tahmas peaga sõita pole üldse mitte ilus

Ja me juht on hetkel nokkis, magab männipuude vilus

Tundub tõesti nii, et kell pool 1 öösel

Musil(e) saadan sõnumi, me jääme siia ööseks

Tuju hea a hea õhtugi, see veidramat laadi

Ujuma ei lähe, vesi on 14 kraadi

Mõtlen küll, et persse, miks ei võinud minna haussi

Kui Lohusalu sadamas saan venelastelt kaussi

Rongid praegu ei sõida niiet kasutud on rööpad

Telefon on mõttetu, sest Uber siin ei tööta

Rannajalka värav vaatan mereääres püsti

Ja palli ei saa mängida, sest keegi ei viitsi sööta

Ma otsin kainet juhti

Otsin üle maakond, otsin aga tutkit

Moblaga võiks praegu vabalt visata ma lutsu

Meelde jääb see öö kui mul mõistus pani kokku

Kainet mõistust terve suvi pole näind

Kodus söömas terve suvi pole käind

Kui lähen, siis septembris

(väike soolo, väike tants, kõikidele inimestele,

kes on vähemalt korra elus samas situatsioonis olnud,

oled kusagil mõnusas kohas, rannas või metsas, ja kõik tahmas niiet sealt ei saa minema minna, sest nagu.. haige tunne on.

Võib-olla ootavad mind linnas üldse mingit kohustused