Sihib üle tühermaa,
päiksekiire nüri nool,
aknast välja kiigata,
paistab varemete poolt.
Kunagine magistral,
enam pole elutee.
Autoromudega kraav,
kaugele ei sõida need.
Keegi oma soojad käed sulle õlgadele säeb,
selge kõik on korraga, muu ei loe.
Õiemeega kruusis tee palgel suudlus tilluke,
annab tunde südamel, muu ei loe.
Televiisorite ees,
kurja ilma vaadates.
Nagu igaveses öös,
mitte miski pole uus.
Tahaks hüüda üle maa,
keegi mind ei armasta.
Kandke maha see planeet,
enam kaasa ma ei tee.
Keegi oma soojad käed sulle õlgadele säeb,
selge kõik on korraga, muu ei loe.
Õiemeega kruusis tee palgel suudlus tilluke,
annab tunde südamel, muu ei loe